Стипендия в ТТУ

Козлы. Перед ивановкой народ без денег оставили. Уроды.

Как бы еще и после ивановки не оставили, а то все нет и нет!

Как бы еще и после ивановки не оставили, а то все нет и нет!

Ничо не знаю, в SEB уже свалилась^^

SWEDBANK опять тормоз

Swedbank не любит,чтобы мы радовались степухе

[spoiler='чо?']Faktid praeguste ja vajaduspõhiste õppetoetuste kohtaHea tudeng!Vajaduspõhiste õppetoetuste eelnõu on jõudnud Riigikokku. Et seadusemuudatuse eesmärke ja sisu on tihti mõistetud või tõlgendatud vääriti, pakume vastuseid peamistele õhku jäänud küsimustele. Loe läbi ja räägi teistelegi!Esiteks, kõikidele sellel ja eelmistel aastatel sisse astunud tudengitele jäävad kehtima praegused õppetoetused. Eelnõuna Riigikokku jõudnud õppetoetused hakkavad seaduse vastuvõtmisel kehtima alles järgmisel aastal ülikooli astunud tudengitele.Vajaduspõhised õppetoetused rakenduksid järgmisel aastal koos tasuta kõrgharidusega – sellel kevadel vastu võetud ülikooliseaduse järgi saavad kõik järgmisel aastal sisseastumislävendi ületanud ja täiskoormusega õppima asuvad tudengid õppida õppemaksu maksmata. Õppetoetused praegu ja vajaduspõhiste õppetoetuste vastuvõtmisel:· Praegu on õppetoetuse põhitoetuse suurus 55,93 eurot kuus.· Vajaduspõhine õppetoetus on 135 eurot kuus ehk ligi pool Eesti alampalka.· Juba õppivate või käesoleval õppeaastal kõrgkooli astunud tudengite jaoks jääb kehtima õppetoetuste praegune süsteem (põhitoetus 55,93 eurot, mida makstakse õppetulemuste alusel). Seega ei vasta tõele EÜL-i levitatav väide, et toetust saab ainult 9% tudengitest ja teised ei saa mitte midagi.· Vajaduspõhist õppetoetust hakkab saama hinnanguliselt ca 37% järgmisel õppeaastal sisse astuvatest ja täiskoormusega õppima hakkavatest üliõpilastest.· Praegune põhitoetus ei sõltu üliõpilase perekonna majanduslikest võimalustest. Seevastu vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud üliõpilastele, kelle pereliikme keskmine sissetulek jääb alla suhtelist vaesuspiiri (alla 280 euro pereliikme kohta kuus). Seega on vajaduspõhise õppetoetuse eesmärk toetada eelkõige peresid, kes elavad allpool vaesuspiiri.· Kuni 26-aastase üliõpilase pereliikmeteks loetakse üldjuhul vanemad ning õed ja vennad. Kui alla 26-aastane üliõpilane on abielus, lapsevanem või hooldaja, muutub ta iseseisvaks perekonnaks.· Vajaduspõhist õppetoetust on õigus saada ka pärast 26. eluaastat. Sel puhul arvestatakse üliõpilast omaette leibkonnana.· Riigikokku esitatud ettepaneku järgi suureneb õppetoetusteks ette nähtud rahamaht kaks korda. Praegu on see kokku 8,8 miljonit eurot ning süsteemi rakendumisel kasvab summa peaaegu 17 miljoni euroni.· Seni on õppetoetust olnud võimalik saada vaid neis õppeasutustes, kuhu on esitatud riikliku koolitustellimus. Vajaduspõhist õppetoetust hakkavad kõik üliõpilased saama võrdsetel alustel – olenemata õppeasutusest ja selle omandivormist.· Töötatakse välja õpitulemustel põhinevad stipendiumid. Juba praegu on riigile olulistel erialadel (IT, õpetajakoolitus) õppivatele tudengitele mõeldud lisastipendiumid. Vajaduspõhine õppetoetus rakenduks järgmisest õppeaastast ja on mõeldud toetama täiel määral õpingutele pühenduvaid tudengeid. · Vajaduspõhist õppetoetust makstakse, kui üliõpilane täidab õppekava täies mahus.· Toetust on võimalik taotleda juba esimese semestri algusest. Nagu ka praegu, ei saa toetust taotleda tudengid, kes õpivad osakoormusega või on eksternid.· Ainepunktide arvestus on kumulatiivne, näiteks kogudes esimesel semestril ettenähtust rohkem ja teisel vähem ainepunkte, kuid saades kokku ikkagi vähemalt 60 EAP-d (endine 40 AP-d), on ka kolmandal semestril õigus saada toetust.· Kui aastas (kahes semestris) kogutakse vähem kui 60 EAP-d (endine 40 AP-d), on kõrgkoolil õigus (kuid mitte kohustus) nõuda üliõpilaselt hüvitist ainult tegemata ainepunktide eest. Tudengile jääb võimalus osakoormusega töötada.· Lisaks on tudengil võimalik võtta õppelaenu, mille suurus on ca 190 eurot kuus. Järgmisel aastal õppemaksu enam pole. Koos õppetoetuse ja õppelaenuga saaks tudeng kuus kätte rohkem, kui on praegune miinimumpalk.· Vajaduspõhine õppetoetus on sama suur kui üliõpilase keskmine teenistus õpingute kõrvalt tööl käies. Eelmisel aastal ilmunud üliõpilaste sotsiaal-majandusliku uuringu Eurostudent IV põhjal teenis kuni 24-aastane tudeng tööga keskmiselt 136 eurot kuus.[/spoiler]
[spoiler='чо? чо?']EÜL-i kommentaarid HTM-i faktilehele TÄHELEPANU TUDENG!Antud kiri sisaldab lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt saadetud faktilehele ka EÜL-i poolseid kommentaare, mis on esile toodud punase värviga. Head lugemist! Hea tudeng!Vajaduspõhised õppetoetused rakenduksid järgmisel aastal koos tasuta kõrgharidusega – sellel kevadel vastu võetud ülikooliseaduse järgi saavad kõik järgmisel aastal sisseastumislävendi ületanud ja täiskoormusega õppima asuvad tudengid õppida õppemaksu maksmata.Õppetoetused praegu ja vajaduspõhiste õppetoetuste vastuvõtmisel:• Praegu on õppetoetuse põhitoetuse suurus 55,93 eurot kuus.• Vajaduspõhine õppetoetus on 135 eurot kuus ehk ligi pool Eesti alampalka.• Juba õppivate või käesoleval õppeaastal kõrgkooli astunud tudengite jaoks jääb kehtima õppetoetuste praegune süsteem (põhitoetus 55,93 eurot, mida makstakse õppetulemuste alusel). Seega ei vasta tõele EÜL-i levitatav väide, et toetust saab ainult 9% tudengitest ja teised ei saa mitte midagi.EÜL on seisukohal, et stipendiume ei saa lugeda igakuise eelarve primaarseks osaks mitmel põhjusel. Esiteks on stipendiumite näol tegemist tulemuste tunnustamisega, mis ei sõltu kuidagi inimese reaalsest vajadusest, ning teiseks on stipendiumite summa liiga väike ja need ulatuvad liiga väikse osani tudengkonnast.• Vajaduspõhist õppetoetust hakkab saama hinnanguliselt ca 37% järgmisel õppeaastal sisse astuvatest ja täiskoormusega õppima hakkavatest üliõpilastest.37% 2013. aastal sisseastunutest moodustabki tervest tudengkonnast 9% - seda on liiga vähe, sest majanduslik olukord on raskem palju rohkematel.• Praegune põhitoetus ei sõltu üliõpilase perekonna majanduslikest võimalustest. Seevastu vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud üliõpilastele, kelle pereliikme keskmine sissetulek jääb alla suhtelist vaesuspiiri (alla 280 euro pereliikme kohta kuus). Seega on vajaduspõhise õppetoetuse eesmärk toetada eelkõige peresid, kes elavad allpool vaesuspiiri.Samas tuleks mainida, et vajaduspõhine toetus on liiga väike, et võimaldada äraelamist, ei võtta arvesse enamusi vajadust mõjutavaid tegureid (näiteks linna, kus õpitakse ja linna, kust pärit ollakse) ja võimaldab toetust piiratud hulgale tudengitest.• Kuni 26-aastase üliõpilase pereliikmeteks loetakse üldjuhul vanemad ning õed ja vennad. Kui alla 26-aastane üliõpilane on abielus, lapsevanem või hooldaja, muutub ta iseseisvaks perekonnaks.Sellega tahab ministeerium öelda, et toetuse saamise otsustab ainsa mõjurina tema ema, isa, õdede ja vendade sissetulekute keskmine. See tähendab, et laps, keda kasvatab üksikema ning kes pole isaga kunagi kohtunud, ei pruugi isa kõrge palga tõttu toetusele kvalifitseerudagi.• Vajaduspõhist õppetoetust on õigus saada ka pärast 26. eluaastat. Sel puhul arvestatakse üliõpilast omaette leibkonnana.• Riigikokku esitatud ettepaneku järgi suureneb õppetoetusteks ette nähtud rahamaht kaks korda. Praegu on see kokku 8,8 miljonit eurot ning süsteemi rakendumisel kasvab summa peaaegu 17 miljoni euroni.See summa tagab siiski vajaduspõhise toetuse vaid 9%-le kogu tudengkonnast, arvestada tuleb, et 100% nõue vähendab tugevalt töötamise võimalust. EÜL leiab, et siinkohal oleks õiglane ja kasulik toetuste summa diferentseerimine ehk astmelise toetussüsteemi loomine ning toetuste laiendamine suurema osani tudengkonnast. Samuti, termin „riigikokku esitatud ettepaneku järgi“ paneb meid sügavalt muretsema, kas seegi summa varsti saabuva 2013. aasta majandusprognoosiga püsima jääb.• Seni on õppetoetust olnud võimalik saada vaid neis õppeasutustes, kuhu on esitatud riikliku koolitustellimus. Vajaduspõhist õppetoetust hakkavad kõik üliõpilased saama võrdsetel alustel – olenemata õppeasutusest ja selle omandivormist.• Töötatakse välja õpitulemustel põhinevad stipendiumid. Juba praegu on riigile olulistel erialadel (IT, õpetajakoolitus) õppivatele tudengitele mõeldud lisastipendiumid.Õpitulemustel põhinevad stipendiumid – eriti selles suurusjärgus, milles neid praegu üksikutele jagatakse – ei ole tudengi söögi- ega kommunaaliraha. Erinevalt vajaduspõhise õppetoetuse funktsioonist, milleks on toetada vaesemaid peresid, on nende funktsiooniks tunnustada ja motiveerida tublimaid tudengeid. Neid kaht tüüpi ei tohi sassi ajada ega arvata, et üks kompenseerib teise.Vajaduspõhine õppetoetus rakenduks järgmisest õppeaastast ja on mõeldud toetama täiel määral õpingutele pühenduvaid tudengeid.• Õppetoetust makstakse, kui üliõpilane täidab õppekava täies mahus.See tähendab, et kui tudeng, kes siiski kooli kõrvalt poole kohaga töötada üritab (mis tähendab nädalas 40 tundi õppetööd ja veel 20 tundi tavatööd, ehk kokku 12 tundi tööd argipäeva kohta), ei saa mõnda üksikut ainepunkti töö tõttu lõpetada, siis ähvardab teda kopsakas arve ülikoolilt ja lisaks jääb ta ka elutähtsast toetusest ilma.• Toetust on võimalik taotleda juba esimese semestri algusest. Nagu ka praegu, ei saa toetust taotleda tudengid, kes õpivad osakoormusega või on eksternid.• Ainepunktide arvestus on kumulatiivne, näiteks kogudes esimesel semestril ettenähtust rohkem ja teisel vähem ainepunkte, kuid saades kokku ikkagi vähemalt 60 EAP-d (endine 40 AP-d), on ka kolmandal semestril õigus saada toetust.• Kui aastas (kahes semestris) kogutakse vähem kui 60 EAP-d (endine 40 AP-d), on kõrgkoolil õigus (kuid mitte kohustus) nõuda üliõpilaselt hüvitist ainult tegemata ainepunktide eest. Tudengile jääb võimalus osakoormusega töötada.Siinkohal tuleb märkida, et juhul kui tudeng poole kohaga töötamise tõttu ei saa mõnda ainet tehtud, siis kaotab ta nii õppetoetuse kui ka peab tasuma ülikoolile arve. See võib osutuda tudengile väga suureks rahaliseks löögiks ning viia õpingute katkestamiseni.• Lisaks on tudengil võimalik võtta õppelaenu, mille suurus on ca 190 eurot kuus. Järgmisel aastal õppemaksu enam pole. Koos õppetoetuse ja õppelaenuga saaks tudeng kuus kätte rohkem, kui on praegune miinimumpalk.Esiteks, samal viisil võiks eemaldada süsteemist ükskõik millise sotsiaaltoetuse ja viidata, et toetuse kaotanud saavad ju erinevaid tarbimislaene võtta. Õppelaen ei erine tarbimislaenust oluliselt, nõudes samuti käendajaid ja võrdlemisi kõrget intressi ning mitte võimaldades tagasimakseid, mis sõltuvad teenitavast sissetulekust. Enne seda, kui eelnõu tutvustab teiste Euroopa riikidega sarnast soodussüsteemi, ei ole mingit alust seda laenu üldse õppelaenuks nimetada ega ka viidata, et tudengid võiks ju laenu võtta.• Vajaduspõhine õppetoetus on sama suur kui üliõpilase keskmine teenistus õpingute kõrvalt tööl käies. Eelmisel aastal ilmunud üliõpilaste sotsiaal-majandusliku uuringu Eurostudent IV põhjal teenis kuni 24-aastane tudeng tööga keskmiselt 136 eurot kuus.Antud argumentatsiooniga üritab ministeerium näidata, et need tööl käivad üliõpilased teevad enamasti tööd osalise koormusega, sest 136€ ei ole kindlasti selline palk, mida täiskoormusega töö eest makstakse. Uued õppetoetused aga katvat ilusti selle summa.Paraku ei pruugi ministeeriumi poolt esitatud palk näidata üliõpilaste reaalset olukorda, kuna antud keskmist võivad tugevalt mõjutada ekstreemsed väärtused ehk siis paljud tudengid ei käi üldse tööl või teevad seda väga väikese tasu eest. Lisaks ei leidu Eestis väga palju tööandjaid, kes pakuks osakoormusel tööd. Neid argumente toetab ka Praxise poolt 2010. aastal läbi viidud uurimus, mille kohaselt käib täisajaga tööl tervelt 51% täiskoormusel õppivatest tudengitest.[/spoiler]



У нас новые правила? Новые степухи? скандалы, интриги, расследования...

Типо новая степуха появилась, обсуждать будем?
А ваще странно, почему условия всякие изменяют во время учебного процесса. Может я бомж из Африки и если условия степухи изменят, мне придется снег жрать? Страшно, же, ведь я его никогда не видел...

Не одному же мне писюлька такая на мыло пришла, ведь так?

Сообщение изменено: m0relka (17 августа 2012 - 15:27 )

Насколько я понял, те кто поступили в этом году и в предыдущие, будут получать стипендию (пособие) по старому образцу. В следующем году, наряду с бесплатным образованием, появится и данная стипендия. Вместо 53 евро - 136, но для её получения надо будет набирать 60 еап в год (полная нагрузка). Плюс средний доход семьи не должен превышать 280 евро на одного члена семьи в месяц.

А когда приходит стипендия докторантам? Я из-за рубежа и только начинаю учиться с сентября и планирую свой бюджет до первой стипендии.
Какой банк можете посоветовать для открытия счета?

suruat, в сентябре подашь заявку, придет 20-го октября, сразу две - сентябрьская и октябрьская

Какой банк можете посоветовать для открытия счета?

прямо в ТТУ будут представители SEB, Swedbank зазывать открывать. Советую себ.

suruat, в сентябре подашь заявку, придет 20-го октября, сразу две - сентябрьская и октябрьская

на магистратуре тоже можно сразу в первом семестре получать?

Вот это прикол, нет

Eritoetus.

Кстати, как там на счёт новых правил степухи, я пока не понял, но в ближайшее время узнаю. Всё говорят херь перепутанную, надо будет узнать окончательно и достоверно. Кого и что ожидает.

Степухи за межгородской проезд все получать должны ??
И по какому критерию они судят ?

по приципу твоей регистрации или прописки...я уж не знаю, какое опрделение правильно сейчас использовать - если ты не житель Таллинна (не прописан/зарегистрирован/покупаешь дорогой ид билет/платишь налоги не таллину), то имеешь право получать стипендию за проезд.

по приципу твоей регистрации или прописки...я уж не знаю, какое опрделение правильно сейчас использовать - если ты не житель Таллинна (не прописан/зарегистрирован/покупаешь дорогой ид билет/платишь налоги не таллину), то имеешь право получать стипендию за проезд.

Я подавал два раза, мне её не давали. Может оформлять как-то надо ?? На жалость давить

Stasis2, Там не только Таллинн, а ещё прилегающие к нему территории, аля Маарду, Сауэ и т.д. А ещё можно сходить в деканат и узнать где ты прописан у них в системе.

Сообщение изменено: DeaD_MaN (22 августа 2012 - 20:13 )

на магистратуре тоже можно сразу в первом семестре получать?

А бакалавры когда получат первую стипендию?

А бакалавры когда получат первую стипендию?

в марте

А бакалавры когда получат первую стипендию?

в марте

А некоторые особо хитрожопыеые - в октябре.

в марте

Ну просто замечательно

В октябре получат те, кто найдёт меня на ээльнядале и будет слушать.

Беспредел,
а ты разве ещё студент? Что-то ты подзадержался.

В октябре получат те, кто найдёт меня на ээльнядале и будет слушать.

и как же тебя найти??)))

лень перечитывать столько страниц.. какие условия для стипендии? и что для этого нужно сделать??))

Сегодня-завтра всё узнаешь в универе, а ещё есть прикреплённая тема, обязательная к ознакомлению: https://forum.ee/t18...ih-tem-ttu-faq/

Сегодня-завтра всё узнаешь в универе, а ещё есть прикреплённая тема, обязательная к ознакомлению: https://forum.ee/t18...ih-tem-ttu-faq/

спасибо большое, полезная ссылка))

В октябре получат те, кто найдёт меня на ээльнядале и будет слушать.

еще не поздно послушать?

Vla_da, Приходи сегодня на Пиросмани - узнаешь из первых рук.

Читал юхенд о стипендиях.
Я правильно понял, что первокурам нельзя сейчас и на erifond подавать в первом семестре?

Всегда подавали на эри.

Если первого сентября будет возможность подать на эри в ойсе - значит всё как обычно