Перейти к содержимому

Фото
- - - - -

Социальные пособия


  • Вы не можете создать новую тему
  • Please log in to reply
2 ответов в этой теме

#1 jst

jst
  • Постоялец
  • 3 787 сообщений
  • Откуда:TLN

Отправлено 18 Март 2009 - 20:12

Вот такая проблема кто знает где можно прочитать информацию об изменениях, просто не могу разобраться каким образом высчитывают сумму пособия, сравнивая с прошлым годом практически на четверть урезали а найти информацию где все объясняется не знаю , в самом учреждение не поняла их обьяснений про то как это считать
  • 0

#2 Delete___

Delete___
  • Постоялец
  • 29 175 сообщений

Отправлено 18 Март 2009 - 20:57

Peretoetused

Riiklikke peretoetusi makstakse:
- Eesti alalisele elanikule;
- Eestis elavale välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba või kes viibib Eestis välismaalaste seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud alusel;
- tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele.

Peretoetusi on üheksa liiki.

Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille suurus on 5000 krooni.

Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

Lapsendamistoetuse suurus 5000 krooni.

Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse lapse sündimisest kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Lapse õppimisel põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses või põhihariduseta lapse õppimisel kutseõppeasutuses makstakse toetust lapse 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab jooksval õppeaastal 19-aastaseks, siis makstakse toetust õppeaasta lõpuni.

Toetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on kahekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 300 krooni) ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta kuuekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 900 krooni)

Lapsetoetuse määr 2009. aastal on 150 krooni.

Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse:

- kuni kolmeaastast last kasvatavale ühele vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule ½ lapsehooldustasu määras iga kuni kolmeaastase lapse kohta (2009. aastal 600 krooni);

- peres, kus kasvab kuni kolmeaastane laps ja veel kolme- kuni kaheksa-aastaseid lapsi, ühele vanemale igakuiselt ¼ lapsehooldustasu määras (2009. aastal 300 krooni) iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta;

- kolme- ja enamalapselises perekonnas, kus on kolm või enam vähemalt kolmeaastast lapsetoetust saavat last, ühele vanemale iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta ¼ lapsehooldustasu määras (2009. aastal 300 krooni).

Kui punktides 2 ja 3 nimetatud laps läheb esimesse klassi ja saab jooksval õppeaastal kaheksa-aastaseks, makstakse selle lapse kohta lapsehooldustasu õppeaasta lõpuni.

Lapsehooldustasu määr 2009. aastal on 1200 krooni.

Lapsehooldustasu saavale isikule makstakse iga kuni üheaastase lapse kohta täiendavat lapsehooldustasu. Täiendava lapsehooldustasu suurus on 100 krooni kuus.

Lapsehooldustasu ei maksta lapse kohta, kelle sünniga või lapsendamisega seoses makstakse sünnitus- või lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Lapsehooldustasu ei maksta ühegi lapse kohta, kui vanemale makstakse vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel.

Üksikvanema lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse juhul, kui:

- lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel;
- vanem on tunnistatud tagaotsitavaks.

Toetuse suurus on kahekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 300 krooni).

Ajateenija lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse kaitsejõudude ajateenistuses oleva vanema lapsele lapsetoetuse viiekordses määras (2009. aastal 750 krooni).

Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsetoetusele õigust omavale lapsele,

- kelle üle on seatud eestkoste;
- kelle suhtes on sõlmitud perekonnas hooldamise leping.

Toetuse suurus on kahekümnekordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 3000 krooni).

Elluastumistoetus on ühekordne toetus vanemliku hoolitsuseta isikule, kes on kasvanud lapsena hoolekandeasutuses või erivajadustega laste koolis või kelle üle seati eestkoste või kelle suhtes sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping, kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama hiljemalt kahe aasta möödumisel hoolekandeasutuse või erivajadustega õpilaste kooli nimekirjast kustutamisest või eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõppemisest.

Elluastumistoetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul, arvates uude elukohta iseseisvalt elama asumisest. Kui õigus elluastumistoetusele on tekkinud enne 2007. aasta 1. jaanuari, määratakse elluastumistoetus, kui taotlus on esitatud kahe aasta jooksul õiguse tekkimisest arvates.

Toetuse suurus on 40-kordne lapsetoetuse määr (2009. aastal 6000 krooni).

Seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus on igakuiselt makstav riiklik peretoetus, mida makstakse vanemale, eestkostjale või hooldajale, kes kasvatab vähemalt seitset või enamat lapsetoetust saavat last.

Toetuse suurus on 2009. aastal 2,2-kordne lapsehooldustasu määr (2640 krooni).

Alates 2009. aastast lõpetatakse koolitoetuse maksmine. Koolitoetus 2008.-2009. õppeaasta eest määratakse pärast 2009. aasta 1. jaanuari, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul nimetatud õppeaasta algusest arvates. Toetus määratakse ja makstakse enne 2009. aasta 1. jaanuari kehtinud tingimustel ja korras.

Peretoetuste taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse ja esitada:

1. vormikohane avaldus;
2. taotleja pass või isikutunnistus (ID-kaart);
3. tööandja tõend, millele on märgitud lapsehoolduspuhkuse kestus ja lapse nimi (lapsehooldustasu taotlemisel, kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel või lapsehoolduspuhkust kasutab vanema asemel mõni teine isik);
4. lapsendamise otsus (lapsendamistoetuse taotlemisel);
5. üksikvanema tõend (üksikvanema lapse toetuse taotlemisel);
6. dokument vanema tagaotsitavaks kuulutamise kohta (üksikvanema lapse toetuse taotlemisel);
7. kaitseväeüksuse või Siseministeeriumi asutuse või üksuse tõend vanema ajateenistuses viibimise perioodi kohta (ajateenija lapse toetuse taotlemisel);
8. eestkostjaks määramise otsus või perekonnas hooldamise leping (eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse taotlemisel);
9. hoolekandeasutuse või erivajadustega laste kooli tõend (elluastumistoetuse taotlemisel).

Toetuste taotlemisel esitatakse originaaldokumendid.

Peretoetuste taotlemise avalduse saab esitada ka elektroonselt kodanikuportaali kaudu (aadressil http://x-tee.riik.ee/portaal/).

Toetus määratakse toetusele õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul. Hilisemal toetuse taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu eest.

Peretoetusi makstakse igakuiselt jooksva kuu eest elukohajärgse pensioniameti kaudu:

- panka taotleja arveldusarvele Eestis;

- posti teel.

Alates 2009. aasta 1. veebruarist makstakse peretoetusi vastavalt toetuse saaja soovile:

- tema arveldusarvele Eestis;

- tema elukohajärgses pensioniametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arveldusarvele Eestis;

- tema kulul tema arveldusarvele välisriigis, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.

Peretoetuse saaja peab 10 päeva jooksul teatama kirjalikult elukohajärgsele pensioniametile asjaoludest, mis mõjutavad peretoetuste saamist või toetuste suurust, arvates nende asjaolude tekkimise päevast.

Kindlasti tuleks pensioniametit teavitada sellistel juhtudel nagu:

- kui eestkostel ja perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse saajal lõpeb eestkoste või hooldusleping;

- kui üksikvanema lapse toetust saava lapse isadus kohtus tuvastatakse;

- kui 16-aastane või vanem laps lõpetab või katkestab oma õpingud;

- kui laps viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses;

- muudel juhtudel, kui toetust saava isiku elus toimuvad muutused, mis võivad mõjutada toetuse saamist.

Toetuste saaja teadliku valeandmete esitamise või peretoetuste saamist mõjutavate asjaolude mitteteatamise ilmnemisel nõutakse peretoetusteks enammakstud summad tagasi või tehakse tasaarvestus.

Kui isik ei maksa alusetult saadud peretoetusi tagasi, võidakse enammakstud summad pensionikomisjoni otsuse alusel talle ettenähtud peretoetustest kinni pidada. Kinnipeetav osa ei või ületada 20 protsenti isikule määratud toetuste summast.

Kui peretoetuste maksmine lõpetatakse enne enammakstud summa täielikku tasaarvestamist, tehakse isikule enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  • 0

#3 jst

jst
  • Постоялец
  • 3 787 сообщений
  • Откуда:TLN

Отправлено 19 Март 2009 - 19:07

Только я имела виду пособия по нетрудоспособности, там на сайте я все прочитала но это всего лишь слова а дельного там ничего нет, одним словом сняли 560 крон засчет своей системы расчитывания пособия отдельно для каждого человека, то есть каждый свою сумму получает а каким образом они это высчитывают не понять
  • 0