Что у Вас в буфере обмена? :)
Started By 33_stradale, мая 01 2005 09:45
1138 ответов в этой теме
#872
Отправлено 27 мая 2009 - 16:02
____________ ██__██_____█...
___________ ███_█__█_____█
__________ ████_____██___██████.......
_________ █████______██_█______██
________ █████_______██________█_██
________ █████_______█_______█
________ ██████_____ █_______█
_________ ██████____ █______█
__________ ████████_______█
__ ███_________ ██______██
███████__________██
_███████_________█
__██████_________█_█
___███___█_______██
___________█_____█__█
_______████_█__
C Днём Рождения!!!
___________ ███_█__█_____█
__________ ████_____██___██████.......
_________ █████______██_█______██
________ █████_______██________█_██
________ █████_______█_______█
________ ██████_____ █_______█
_________ ██████____ █______█
__________ ████████_______█
__ ███_________ ██______██
███████__________██
_███████_________█
__██████_________█_█
___███___█_______██
___________█_____█__█
_______████_█__
C Днём Рождения!!!
ɟʇʍ ˙˙˙˙˙ʇxǝʇ ʎɯ oʇ sıɥʇ pıp doɹp ssɐq ǝɥʇ
#874
Отправлено 27 мая 2009 - 17:12
• „Pesupäev”. Liigid:
metstilder eelistab kuusikuid või segametsi.Elavad kinnikuivatavate veekogude lähedal.Kuulub kurvitsaliste seltsi.Pesitseb tavaliselt puu otas,kohendades selle jaoks orav avõi rästa pesa.Toidulauaks on enamasti putukad.
Metsvint üks sagedasemaid metsakülalisi.Emaslind on palju silmatorkavam värvuse poolt.Isaslind on sinakashalli pealae ja pruunpunase pugualaga.Iseloomulikud on kaks valget vööti tiivadel.Otsib toitu veekogude läheduses.
Rohevint Pesitsemise ajal peituvad kadastikesse või muudesse põõsastikesse.Kollakas triip tiiva alaservas on määramistunnus.Emas- ja noorlinnud on isaslindudest tagasihoidlikuma värvusega.Pigem talvine lind.
suurnokk-vint toitub kõige paksema kesta ja koorega seemnetest ja viljadest, sest neil on selleks hea kohastumus- suur nokk.
Metskiur Pikem ja kitsam nok viitab sellele, et ta toitub putukatest.Elab metsalagenditel,puistutes.Võib kohata veekallastel.
hall-kärbsenäpp Pesitsemiseks võib valida üsna üllatuslikku kohta.Inimeste suhtes usaldav lind.Putuktoiduline.
talvike erkkollase pea ja rinnaga.Üks silmapaistvaima sulestikuga lind.Emase sulestik on tagasihoidlikult kollase ja pruunikirju.Elab põõsastikes.
Siisike liikuvad väikeste parvedena. Väiksemad kui talvikesed,kuid sulestikus on rohkrem rohelist.Toiduks on kaseseemned,putukad.
väike-lehelind hallikas-pruun sulestik.Laulab „silk-solk“.Putuktoiduline.Puude ladvas,puuokstel;pesitseb maapinnal.
salu-lehelind kollakas sulestik.Laul meenutab metsvindi laulu.“Siit-siit“.Elab puu otsas;pesitseb maapinnal.
mets-lehelind kollakama kurgualusega.Välimuselt vähemärgatav.Laul meenutab õmblusmasinat..Elab puuokstel ja puuladvas;pesitseb maapinnal.
suur-kirjurähn tõeline metsaaristokraat.Teised linnud annavad talle teed.Noortel on terve pealagi punane.Isaslinnul on punane triip kuklas.Emaslinnul pole punast värvi.
mustpea-põõsaslind virtuoossemaid lauljaid.Isastel must sulekiiver, emasel roostepruun.
aed-põõsaslind usaldav inimeste suhtes lind.Pärast lehtede langemist jäävad mõnda aega kraavidel.Pesistseb marjapõõsastes. Rõõmsameelne ühtlane laulumulin on nende iseloomulik laul.
Laulurästas lihnte ära tunda laulu järgi.Laul on üsna varieeruv,kuid igat troofi korratakse vähemalt 3-4 korda.Tumekollane tiiva alakülg.Valge rind.Liikuvad parvedena.
Hallrästas kõige seltsingulisem rästastest.Otsivad toitu veest.Esinevad kolooniadena.Suhteliselt kehv laulja.Pea ja tagaselg hallid.Kurk on kollakas.Kõht mustjatähnilne.Ema ja isa on välimuselt sarnased.
Musträstas eelistab kultuurmaastiku.elab kõrvuti inimestega.Otsin toitu kompostist plehtede all.Isalinnul on kuldkollane nokk ja sama värvi silmalaik,sulestik üleni must.Noortel linnudel on sulestik heledakirjum.Emaslind on palju tumedam.
Vainurästas meil elavatest rästastest väikseim.Liigub suvel üksinda või parves.Menüüs on limased,teod ning maasikas.Valkjas kulmutriip.Rooste-pruun,punase tiivaalusega.
Pasknäär metsalind.Vareslaste sugukonnast.Roosakashall sulestik.Pesitseb enamasti segametsades.
Rasvatihane erkkollane kõht,must pealagi,valged põsed.
Põhjatihane põsed puhasvalged.Heledam pikitriip tiival, selg selgelt hall.
Sootihane kreemjas kõhualune.Selg pruunikas,peal on must kiiver.Jätab märjadunuma milje.
tutt-tihane peal on tutt.Elab okasmetsades.
Sinitihane „Bi-bi-sii“.Elab lehtpuumetsades, parkides.Iseloomult ja käitumuselt agressiivne.
Sabatihane pesa meenutab kookonit.Elab soometsades.Saba on pikkem kui lind ise.
Punarind inglaste rahvuslind.Toitu otsib maas.Uudishimulik.Elab inimeste kõrval.Putuktoiduline.Punane kõhualune;sale ja peenike nokk.Pesitsuseajal omaettehoidev.
Käblik risukuhjade ja viseriku lind.Võsa elanik.Meloodilise lauluga.Toiduks on putukad,seemned,marjad.
Kaelustuvi e. meigas Tavalise kodutuvi sugulane.Hästi ettevaatlik lind.Kõige suurem tuviline.Elavad meil augusti algusest oktoobri lõppuni.Valge laigu järgi kaelal tunneb ta ära.Keha on hallikas,tiivad pealt pruunid,valkjad.Laul :kume kudrutamine.
Leevike punane kõht,rind ja põsed on iseloomulikud isaslinnule.Hallikam on emaslind, sulestik on tal tagasihoidlik.Must lagipea.Suurem varblasest.Võib kohata kuusikutes, parkides.Toiduks seemned, pungad.
Karmiinleevike lõunapoolsestes lopsakates lehtmetsades ja põõsastikes.Tegutsevad üksinda või paarikaupa.Isaslinnude sulestik on üleni punane,tumepunane rind.Meil on augustini.Emastel ja noortel lindudel on hallikaspruunikas sulestik.
Сломайте моск
metstilder eelistab kuusikuid või segametsi.Elavad kinnikuivatavate veekogude lähedal.Kuulub kurvitsaliste seltsi.Pesitseb tavaliselt puu otas,kohendades selle jaoks orav avõi rästa pesa.Toidulauaks on enamasti putukad.
Metsvint üks sagedasemaid metsakülalisi.Emaslind on palju silmatorkavam värvuse poolt.Isaslind on sinakashalli pealae ja pruunpunase pugualaga.Iseloomulikud on kaks valget vööti tiivadel.Otsib toitu veekogude läheduses.
Rohevint Pesitsemise ajal peituvad kadastikesse või muudesse põõsastikesse.Kollakas triip tiiva alaservas on määramistunnus.Emas- ja noorlinnud on isaslindudest tagasihoidlikuma värvusega.Pigem talvine lind.
suurnokk-vint toitub kõige paksema kesta ja koorega seemnetest ja viljadest, sest neil on selleks hea kohastumus- suur nokk.
Metskiur Pikem ja kitsam nok viitab sellele, et ta toitub putukatest.Elab metsalagenditel,puistutes.Võib kohata veekallastel.
hall-kärbsenäpp Pesitsemiseks võib valida üsna üllatuslikku kohta.Inimeste suhtes usaldav lind.Putuktoiduline.
talvike erkkollase pea ja rinnaga.Üks silmapaistvaima sulestikuga lind.Emase sulestik on tagasihoidlikult kollase ja pruunikirju.Elab põõsastikes.
Siisike liikuvad väikeste parvedena. Väiksemad kui talvikesed,kuid sulestikus on rohkrem rohelist.Toiduks on kaseseemned,putukad.
väike-lehelind hallikas-pruun sulestik.Laulab „silk-solk“.Putuktoiduline.Puude ladvas,puuokstel;pesitseb maapinnal.
salu-lehelind kollakas sulestik.Laul meenutab metsvindi laulu.“Siit-siit“.Elab puu otsas;pesitseb maapinnal.
mets-lehelind kollakama kurgualusega.Välimuselt vähemärgatav.Laul meenutab õmblusmasinat..Elab puuokstel ja puuladvas;pesitseb maapinnal.
suur-kirjurähn tõeline metsaaristokraat.Teised linnud annavad talle teed.Noortel on terve pealagi punane.Isaslinnul on punane triip kuklas.Emaslinnul pole punast värvi.
mustpea-põõsaslind virtuoossemaid lauljaid.Isastel must sulekiiver, emasel roostepruun.
aed-põõsaslind usaldav inimeste suhtes lind.Pärast lehtede langemist jäävad mõnda aega kraavidel.Pesistseb marjapõõsastes. Rõõmsameelne ühtlane laulumulin on nende iseloomulik laul.
Laulurästas lihnte ära tunda laulu järgi.Laul on üsna varieeruv,kuid igat troofi korratakse vähemalt 3-4 korda.Tumekollane tiiva alakülg.Valge rind.Liikuvad parvedena.
Hallrästas kõige seltsingulisem rästastest.Otsivad toitu veest.Esinevad kolooniadena.Suhteliselt kehv laulja.Pea ja tagaselg hallid.Kurk on kollakas.Kõht mustjatähnilne.Ema ja isa on välimuselt sarnased.
Musträstas eelistab kultuurmaastiku.elab kõrvuti inimestega.Otsin toitu kompostist plehtede all.Isalinnul on kuldkollane nokk ja sama värvi silmalaik,sulestik üleni must.Noortel linnudel on sulestik heledakirjum.Emaslind on palju tumedam.
Vainurästas meil elavatest rästastest väikseim.Liigub suvel üksinda või parves.Menüüs on limased,teod ning maasikas.Valkjas kulmutriip.Rooste-pruun,punase tiivaalusega.
Pasknäär metsalind.Vareslaste sugukonnast.Roosakashall sulestik.Pesitseb enamasti segametsades.
Rasvatihane erkkollane kõht,must pealagi,valged põsed.
Põhjatihane põsed puhasvalged.Heledam pikitriip tiival, selg selgelt hall.
Sootihane kreemjas kõhualune.Selg pruunikas,peal on must kiiver.Jätab märjadunuma milje.
tutt-tihane peal on tutt.Elab okasmetsades.
Sinitihane „Bi-bi-sii“.Elab lehtpuumetsades, parkides.Iseloomult ja käitumuselt agressiivne.
Sabatihane pesa meenutab kookonit.Elab soometsades.Saba on pikkem kui lind ise.
Punarind inglaste rahvuslind.Toitu otsib maas.Uudishimulik.Elab inimeste kõrval.Putuktoiduline.Punane kõhualune;sale ja peenike nokk.Pesitsuseajal omaettehoidev.
Käblik risukuhjade ja viseriku lind.Võsa elanik.Meloodilise lauluga.Toiduks on putukad,seemned,marjad.
Kaelustuvi e. meigas Tavalise kodutuvi sugulane.Hästi ettevaatlik lind.Kõige suurem tuviline.Elavad meil augusti algusest oktoobri lõppuni.Valge laigu järgi kaelal tunneb ta ära.Keha on hallikas,tiivad pealt pruunid,valkjad.Laul :kume kudrutamine.
Leevike punane kõht,rind ja põsed on iseloomulikud isaslinnule.Hallikam on emaslind, sulestik on tal tagasihoidlik.Must lagipea.Suurem varblasest.Võib kohata kuusikutes, parkides.Toiduks seemned, pungad.
Karmiinleevike lõunapoolsestes lopsakates lehtmetsades ja põõsastikes.Tegutsevad üksinda või paarikaupa.Isaslinnude sulestik on üleni punane,tumepunane rind.Meil on augustini.Emastel ja noortel lindudel on hallikaspruunikas sulestik.
Сломайте моск
#878
Отправлено 29 мая 2009 - 06:55
lihtfoobia,sotsaalfoobia,agorafoobia. Põhjused(minevikku,olevikku,tuleviku mõjuavad eeldused).Sümptomid(füsioloogilised-higistamine,hingetus,lihaspinge;käitumuslikud-tardumine,põgenemine;subjektiivsed).Ravi
ох уж это клиническая психология
ох уж это клиническая психология
Да не переживай Всё хорошо будет Ты же обещала
#879
Отправлено 29 мая 2009 - 14:56
В любой непонятной ситуации брызгай WD-40
#881
Отправлено 30 мая 2009 - 11:22
</td>
<td align='center' class="row2">
<a href="java script:who_posted(43926);">8,625</a> </td>
<td align="center" class="row2"><a href='https://forum.ee/u11565/'>Мишка Гамми</a></td>
<td align="center" class="row2">67,143</td>
ну и хрень, де это я зацепила уже 0_О
<td align='center' class="row2">
<a href="java script:who_posted(43926);">8,625</a> </td>
<td align="center" class="row2"><a href='https://forum.ee/u11565/'>Мишка Гамми</a></td>
<td align="center" class="row2">67,143</td>
ну и хрень, де это я зацепила уже 0_О
#884
Отправлено 05 июля 2009 - 17:26
rus.DELFI.ee
02 июль 2009 14:16
Послать эту статью другуПослать эту статью другу
Сообщить об ошибкеСообщить об ошибке
Читать комментарии (229)readComments.title
РаспечататьРаспечатать
Foto: Andres Putting
В первую же неделю после открытия монумента Свободы вокруг сооружения пожелтела трава.
02 июль 2009 14:16
Послать эту статью другуПослать эту статью другу
Сообщить об ошибкеСообщить об ошибке
Читать комментарии (229)readComments.title
РаспечататьРаспечатать
Foto: Andres Putting
В первую же неделю после открытия монумента Свободы вокруг сооружения пожелтела трава.
Все что нас не убивает - делает нас сильнее.
«Если вы думаете, что способны выполнить что-то, или думаете, что не способны на это, вы правы в обоих случаях» – Генри Форд.
«Если вы думаете, что способны выполнить что-то, или думаете, что не способны на это, вы правы в обоих случаях» – Генри Форд.
#887
Отправлено 07 июля 2009 - 13:22
Электронный мозг будет думать за нас точно так же, как электрический стул за нас умирает. © Станислав Ежи Лец.