вот из этой бумаги
Olete kohustatud teostama kinnipidamisi Teie poolt eespool nimetatud isikule võlgu olevast töötasust või sellesarnasest sissetulekusummast käesoleva nõude rahuldamiseni. Kinnipeetav summa palun kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Samuti olete kohustatud mitte maksma ka võlgu olevat summat, mis muutub sissenõutavaks tulevikus.
Arestipandiõigus
Arestimise ajast tekib sissenõudjal arestipandiõigus arestitud asjale (alus: täitemenetluse seadustik § 65 lg 1).
Arestipandiõigus annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud või seaduse alusel tekkinud pandiõigus, kui seadusest ei tulene teisti (alus: täitemenetluse seadustik § 65 lg 2).
Varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus on hilisema arestimise alusel tekkinust eespool. Enne arestimist lepingu või seaduse alusel tekkinud pandiõigus on sissenõudja arestipandiõigusest eespool (alus: täitemenetluse seadustik § 65 lg 3).
Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus asub sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest eespool. Lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigustel on sama järjekoht (alus: täitemenetluse seadustik § 65 lg 4).
Sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid (alus: täitemenetluse seadustik § 130 lg 4).
Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib sissenõudja avalduse alusel pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustiku §-s 131 sätestatud sissetulekutele.
2
Sissetulekut ei arestita, kui see on väiksem kui kuupalga alammäär või vastav osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra kuupalga alammäärast. Sissetuleku osast, mis ületab mittearestitavat summat, võib kuni 5 palga alammäära suurusele summale vastavale osale arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust (alus: täitemenetluse seadustik § 132).
Nõue on arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kolmandale isikule kätte toimetatud (alus: täitemenetluse seadustik § 114 lg 4).
Töötasust kinnipidaja ei või iseseisvalt muuta kinnipeetava summa suurust. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, siis peab sellest informeerima kohtutäiturit, kelle pädevuses on muuta arestimisakti andmeid. Ebaõige arestimisakt kehtib võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku ja võlgniku vahelises suhtes seni, kuni see tühistatakse ja kuni võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik saab tühistamisest teada (alus: täitemenetluse seadustik § 114 lg 5).
Ilmnenud takistavatest asjaoludest palun koheselt teavitada kirjalikult.
Võlgniku töölt lahkumise või nõude rahuldamise korral tagastage käesolev teade kaaskirjaga kohtutäiturile, milles sisaldub informatsioon kinnipeetud summade kohta. Ühtlasi palun teatada võlgniku uus töökoht, kui see on Teile teada. Kui võlgnik asub töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates kuue kuu jooksul uuesti tööle sama tööandja juures, loetakse varasem arestimisakt tööandja suhtes jõus olevaks.
Käesoleva akti täitmise korda ning kinnipeetavate summade suurust võib muuta ainult kohtutäitur. Arestimisakti mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine võib kaasa tuua rikkumise toimepannud isikule varalise vastutuse.
Täitemenetluse seadustiku § 261 sätestab sunniraha määramise, mille kohaselt: kohtutäitur teeb otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise kohustuse:
1) käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud kohustuse täitmata jätmise korral teavet andma kohustatud isikule; 2) võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule, kui viimane keeldub alusetult arestimisakti täitmisest või ei täida seda nõuetekohaselt.
Kohtutäiturile ebaõigete andmete esitamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega (alus: karistusseadustik § 281).
Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale võib kohtutäiturile esitada kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur teatab menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista kaebuse läbivaatamist (alus: täitemenetluse seadustik § 217).
Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (alus: täitemenetluse seadustik § 218).
Akti vorm on kehtestatud justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42 «Kohtutäiturimäärustik» lisana.