demos

Натаli,
30 вопросов с вариантами ответов на слайдах (1 вопрос на слайде, автоматически переключается на следующий через минуту), можно пользоваться интернетом и материалами. Если слушать на лекциях, то даже подглядывать не сильно нужно, вопросы логичные.

Ничего он не выкладывает, спасались фотоаппаратом.

Эльворти, читать-то умеешь? Seega on meestel võimalik valida tavapärase ajateenistuse või sõja- ja katastroofimeditsiini kursuse vahel.

В ыйсе в õppekava арститеадуса начиная с 2008/2009 года появилась строчка "Sõja ja katastroofimeditsiin (3EAP)" kohustuslik. Описание пока пустое. Забавно.

Hiljuti võeti arstiteadukonna nõukogus vastu otsus lisada arstitudengite õppekavasse 4. kursusele kohustuslik õppeaine „Sõja- ja katastroofimeditsiin“ (maht 3 EAP). Et kõigile oleks selle otsuse tagamaad selged, kirjutame uuest ainest natuke lähemalt.

Sõja- ja katastroofimeditsiini kursuse lisamist arstide õppekavasse on soovitanud kaitseministeerium ja kaitsevägi. Sellekohase pöördumise TÜ rektori poole on teinud kaitseminister Jaak Aaviksoo, arstiteaduskonna nõukogus on küsimusest ülevaate andnud kaitsejõudude peaarst doktor Kersti Lea ja teised, samuti on kaitseväe esindajad kohtunud dekaani ja teiste teaduskonna esindajatega.

Õppeaine eesmärk on anda üliõpilastele alusteadmised ja baasoskused abi osutamiseks ning korraldamiseks suurõnnetuse, katastroofi ja sõjalise konflikti korral. Õppekava loomisel on lähtutud NATO riikides kasutusel olevatest põhimõtetest. Samasuguseid õppeained hakatakse korraldama ka Tallinna ja Tartu tervishoiu kõrgkoolis.

Õppekavasse lisatav aine on kohustuslik kõigile üliõpilastele, nii meestele kui ka naistele, see toimub 4. kursusel loengutena ning praktikumide ja seminaride seitsmepäevase tsüklina. Õppeaine maht on 3 EAP, seejuures vähendatakse valikainete mahtu 26-lt 23 EAP-ni.

Praktiline õpe toimub kaitseväe ühendatud õppeasutuse Riia tänava õppehoones ja Raadil asuvates õppebaasides, kus on olemas mannekeenid, varustus, logistikavõimalused jne.

Õppainet tuleb vaadelda kaitseväeteenistuse laiemas kontekstis. Praegu veel riigikogus vastu võtmata kaitseväeteenistuse seaduse alusel tehakse kaitseväeteenistuse läbimise nõudes ainuke erand meessoost meedikutele tingimusel, et nad saavad kohustusliku ajateenistuse läbida ülikooliajal. Seega on meestel võimalik valida tavapärase ajateenistuse või sõja- ja katastroofimeditsiini kursuse vahel.

Üldine kaitseväeteenistuse käik meessoost arstidele oleks järgmine (tegemist on kaitseministeeriumi soovitatud eeldatava skeemiga, mida pole veel seadustatud).
1. Kahel suvel ühekuine väljaõpe (kokku kaks kuud puhtsõjalist ettevalmistust) – soovitavalt 1. ja 2. kursuse suvel või ka hiljem, kui õppetöö võimaldab.
2. Seejärel 3 EAP mahuga kohustuslik sõja- ja katastroofimeditsiini kursus (kohustuslik kõigile).
3. Kahe eelmise etapi läbimise järel saadakse ülikooli lõpetades lipniku auaste.
4. Residentuuri ajal ehk pärast diplomiõpet reservkogunemine kolm nädalat kuni nelja aasta jooksul, mille käigus toimub täiendav sõja- ja katastroofimeditsiini väljaõpe. Seejärel on arst kuni viis aastat aktiivses reservis, mis võib tähendada veel üht kuni kolme nädala pikkust reservkogunemist.
5. Kui keegi soovib panustada rohkem ja on huvitatud näiteks rahvusvahelistel sõjaoperatsioonidel osalemisest, on vastavalt vajadusele võimalik täiendab vabatahtlik lisaväljaõpe.

Naissoost arstitudengid võivad samuti soovi korral peale kohustusliku õppe läbida vabatahtlikuna ka eespool kirjeldatud täiendava õppe.
http://www.eays.ee/e...42_mai_2011.pdf

Вот такая забавная статья в последнем Curare. Перспективы заманчивые, но других источников пока не нашел. Будем надеяться, что закон примут.