Учёба в ТТУ

с собой иметь - не больше 1 тетрадки, 1 ручку. Остальное все у нас раздается вместе с прикольными ништяками.

Землянин, такое чувство, что ты не в ВУЗ поступаешь, а в первый класс)) По-моему, уже в гимназии такие вопросы никого не волнуют

он наверное wunderkind, сразу с детского сада в тту определили

Так и знал что к началу года опять набегут петросяны и флудеры. =)
Тетради для конспектов можно любые пользовать, какие душе угодно, лично я предпочитаю толстую А4 на все предметы сразу.

Так и знал что к началу года опять набегут петросяны и флудеры. =)

А сам-то

Землянин, такое чувство, что ты не в ВУЗ поступаешь, а в первый класс)) По-моему, уже в гимназии такие вопросы никого не волнуют

с собой иметь - не больше 1 тетрадки, 1 ручку. Остальное все у нас раздается вместе с прикольными ништяками.

всё испортили

В прошлом году кто-то ещё спрашивал про звонок на лекцию и с неё Ещё запомнилась угроза "Не опаздывай, а то двойку в аабитс поставят"

угроза "Не опаздывай, а то двойку в аабитс поставят"

Так ведь ставят же!!!1111

Да-да, мне как-то замечание по поведению поставили.

3 неуда - эксмат!

3 неуда - эксмат!

и родителей к ректору вызовут!

Кто нибудь уже делал тесты на туторов - 2011?

Народ подскажите, я 1курс, поступил на информатику, У меня стационарный хороший комп, не хочеться покупать ноут.
Очень ли нужен Ноут для обучения или вообще не нужен?
Подскажите.

Сейчас я всё объясню. Фраза "мне лаптоп нужен для учёбы" - это просто отмазка, чтобы родители (или сам себе) купили лаптоп. Лаптоп в универе в 95% случаев используется, как дырка в интернет. Если и делается что-то на компе - можно и дома без проблем. А сдавать прогу и на универском компе можно. Собственно, как-то так Лаптоп может помочь, но он 100% не является панацеей от всех бед.

Как уже сказал Беспредел, лапик это тырнет и игры. Единственный случай когда он может реально помочь, так у Вииеса на контрольной, ибо писать код на листе бумаги это дибилизм (программирование у системщиков).

я вот не соглашусь насчёт лапика. Вещь полезная, особенно когда нужно забрать наполовину сделанные задания с собой домой. С флэшками вообще не вариант. Когда часть задания делаешь на универском компе, потом копируешь на флэшку, потом дома доделываешь и приносишь опять на занятие, то очень сложно понять потом, где же рабочая версия. У меня с первого курса лапик, причём с интегрированной видюшкой, так что в игры не погоняешь, чему очень рад, а то действительно играл бы всё время. Уже 4 года настольным компом вообще не пользуюсь, и доволен

Смысл в том, что если и правда использовать лаптоп для учёбы, то да. Но большинство не использует лаптопы именно так. Инфотехнологам есть резон пользоваться, да и то больше программистам. Остальным - очень сильно сомневаюсь.

Лапик полезнее всё равно для учёбы. Меня вот стационарник как-то не стимулирует к учёбе. А лапик несет "ауру" солидности

Сообщение изменено: Мир Огненный (20 августа 2011 - 14:13 )

да и то больше программистам

...и ЯРИинфотехнологам

Скажу точно, где нам пригодились лаптопы:
1) Лабы по физике, мы гуглили ответы на вопросы на защите.
2) Некоторые сдавали проги на своих лаптопах Ксюше. Экзамен у Леппиксона на лаптопах.
3) Контрольные у Рюстерна.
4) Игры, фильмы, интернет на убогих лекциях, куда почему-то некоторые приходили вместо того, чтобы играть дома.

Больше не припомню.

выложите почитать про реформу высшего образования с 2012 года на эстонском, что вам рассылали

Tere tudeng,




Kindlasti oled juba kuulnud praegu käimasolevast haridusreformist, mille eelnõu eelmisel nädalal avalikustati. Kirjutangi praegu, et anda sulle parem ülevaade sellest, mida eelnõu endast kujutab ning millised on need seisukohad, mida peame koos kaitsma ja kuidas edasi toimima, et asjad läheksid meie kõigi jaoks soodsas suunas.


Minister on sõnastanud selle eelnõu peamisteks eesmärkideks muuta kõrgharidussüsteemi toimimine üliõpilase jaoks õiglasemaks, kasvatada kõrgharidustaseme tulemuslikkust, vähendada kõrghariduse valdkondlikku killustatust ja suurendada kõrgkkoolide vastutust õppe kvaliteedi tagamisel.



Haridusreformi protsess:


Haridusminister tuli välja esialgse reformikavaga 8. juunil. Sellele järgnes diskussioon meedias ning tagasiside kogumine erinevatelt huvigruppidelt (EÜL, tööandjad, ülikoolid jne). Pärast saadud tagasisidet kirjutas haridus- ja teadusministeerium (edaspidi HTM) kokku eelnõu, mis saadeti kooskõlastusringile ministeeriumitesse 12.juulil (kooskõlastuste ja ministeeriumite ettepanekutega saab tutvuda klikkides SIIA). Antud eelnõule oodati tagasisidet erinevatelt huvigruppidelt kuni 25.juulini. Pärast seda täiendatakse/muudetakse eelnõud ning esitatakse riigikogule lugemiseks esimesel istungil (12.september 2011). Seal läheb eelnõu arutlusele riigikogu komisjonides (tutvu riigikogu komisjonidega SIIN).




Tudengit kõige enam mõjutavateks punktideks on:

1. RE ja REV kohtade kaotamine – eelnõuga on kavas uuendada praegune riikliku koolitustellimuse (RKT) süsteem, kus riik tellib koolidelt mingi kindla arvu erialalõpetajaid ja kool saab raha iga „tellitud“ õppekoha eest. Hetkel toimiv rahastussüsteem on kavas asendada ülikoolidega sõlmitava 3 aastase tulemuslepinguga. Siiani pole päris selge, millised on need mõõdikud ja kriteeriumid, mis võetakse aluseks ülikooli tulemuslikkuse mõõtmisel.

Uue süsteemi kohaselt on ülikoolil õigus otsustada, kui palju ja mis erialadele igal õppeaastal õppekohti luuakse.

2. „Tasuta“ õppekohal püsimise nõuded – eelnõu kohaselt ei ole koolil õigust küsida õppemaksu tudengilt, kui ta õpib eesti keelsel õppekaval ja täidab 30EAPd semestris.

Kui üliõpilane ei täida semestris 30 EAP nõuet, siis on ülikoolil õigus nõuda temalt järgmisel semestril õppemaksu. Samas kui tudeng suudab järgmine semester täita 30 EAP nõuet, siis saab ta jälle tasuta õppida.

30 EAP nõudel on üliõpilastele väga mitmeid kahjusid:

a. pärsitakse üliõpilaste võimalusi mitteformaalseks õppeks, sh ühiskondlikuks aktiivsuseks;

b. vähendatakse üliõpilaste võimet oma õppekava isiklikult kujundada;

c. suurendatakse lühiajaliselt mahajäänud üliõpilaste väljalangevust.

Seega üritame me praegu koos EÜLiga asendada 30EAP nõude täiskoormusega (vähemalt 75% ehk 22,5 EAP-ga) nagu ta ka tänaseni on olnud.

Välismaal õppimist 30EAP nõue väga mõjutama ei hakka, kuna eelnõus on tehtud kitsendus, et välismaal õppides, seal 15EAPd teenides ja järgenva 2 semestri jooksul Eesti ülikoolis lisaks vastava semestri ainepunktidele puudujäävad 15EAPd sooritada, säilitatakse tasuta koht. Lisaks pikeneks õppekava nominaalkestus iga välismaal õpitud semestri võrra.

Eelnõus on kirjas, et õppekava peab olema võimalik koostada ja läbida nii, et oleks võimalik koguda semestris 30EAPd, seega lasub ülikoolidel kohustus ümber teha ka osad praegused õppekavad, kus kõigil semestritel ei ole tüüpõpingukavas 30EAPd.

3. Akadeemilise puhkuse ajal ainepunktide võtmise keelamine – eelnõuga on kavas keelata tudengitel võtta ainepunkte akadeemilise puhkuse ajal, kuna võttes akadeemilise puhkuse deklareerib tudeng eelnõu kohaselt, et tal on mingid põhjused, mistõttu ta ei saa õppetöös osaleda.

Oma tagasides ministri reformikavale oleme me märkinud, et sellest seaduse muudatusest ei tuleks mitte mingit otsest kasu peale väikse finantsilise kokkuhoiu riigile. Samas pärsib see täiendavat õpihimu oma huvide valdkonnas ja piirab tudengite võimalusi oma õppekava ise kujundada.

4. „Tasuta“ õpe vaid eesti keeles – eelnõu järgi oleksid õppemaksust vabastatud vaid tudengid, kes õpivad eesti keelsetel õppekavadel. Me näeme, et selle plaaniga vähendadakse Eestisse tulevate andekate välistudengite arvu ja piiratakse ühtlasi ka Eesti andekamate ja ambitsioonikamate tudengite võimalust omandada haridust inglise keeles, mis omakorda vähendaks meie riigi konkurentsivõimet ja oleks ka vastuolus meie seniste rahvusvahelistumise eesmärkidega (Riiklik haridusstrateegia, tegevussuund 3, tegevus 3, viide)

5. Õppetoetused – eelnõu kohaselt on plaanis välja arendada uus toetustesüsteem, mis oleks senise asemel täielikult vajaduspõhine. Toetuse vajadust hakataks kava järgi välja arvutama perekonna sissetuleku järgi inimese kohta.

On mitmeid põhjuseid, miks perekonna sissetuleku järgi toetuse arvutamine on väär

a. paljud tudengid ei saa oma perekonnalt finantsilist toetust;

b. pole mõistlik eeldada, et täiskasvanu peakski oma vanematest rahaliselt sõltuma.

Kõige suurem probleem uue õppetoetuste süsteemiga on see, et see hakaks reaalselt tööle alles aasta pärast haridusreformi sisse viimist, mida ta tegelikkuses otseselt toetama peaks. Samuti käib praegu juba haridusreformi eelnõule tagasiside andmine, kuigi pole veel välja töötatud täpset õppetoetustesüsteemi konseptsiooni (ministeeriumi sõnul valmib 20. august).

Samas on uue süsteemi juures positiivne, et on kavas hakata maksma täiendavat stipendiumi prioriteetsetel erialadel õppijatele ja parimatele tudengitele.


Reformi jõustumine:


Haridusministri praeguse plaani järgi jõustuks reformikava alates 2012. aasta vastuvõtust neile üliõpilastele, kes immatrikuleeritakse 2012/2013. õppeaastal. Uus õppetoetuste süsteem jõustuks aga 2013. aasta vastuvõtust, seega aasta hiljem. Vahepealsel perioodil kehtiks praegune õppetoetuste süsteem.


Edasised plaanid:

Kuna ükski üliõpilaskond ei saa oma tagasisidet üksi ministrile saata, siis lähevad meie poolsed ettepanekud ja kommentaarid läbi Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL), kellega väga tugevas koostöös on pandud kokku ühtne dokument, mille leiab SIIT.

Hilisemad plaanid sõltuvad väga suurel määral sellest, kui palju minsteerium meie tagasisidet ja ettepanekuid arvestab. Siiski sellest olenemata on plaanis septembri alguses koolis läbi viia kõrgharidusreformi teemaline mõttetalgu, et haarata võimalikult palju tudengeid kõrgharidusereformi ja selle võimalikele tagajärgedele kaasa mõtlema, sest tegelikkuses on sellel meile kõigile väga suur mõju. Samuti mõjutab see ka kõiki tulevasi tudengeid, sest EÜL on kõrgharidusreformist rääkinud viimased 20 aastat ja kui me suudame tudengitena seda protsessi hästi juhtida täna, siis me ei pea uusi reforme läbi viima vähemalt järgmised 5 – 15 aastat.

TTÜ üliõpilasesindus tegutseb aktiivselt selles suunas, et protsess võimalikult soodsa lahenduse leiaks ning teeb selleks aktiivselt koostööd nii TTÜ rektoraadi, EÜLi kui ka haridus- ja teadusministeeriumiga. Ühtlasi püüame kogu protsessi käiguga võimalikult operatiivselt kursis hoida ka kõiki tipikaid!


Kasulikku lisalugemist:

TTÜ üliõpilaskonna tagasiside haridusreformieelnõule

Haridusreformi eelnõu ja seletuskiri

EÜLi tagasiside ja ettepanekud haridusreformieelnõule



Ilusat suve soovides,
--
Karmen Kütt

Сообщение изменено: zing! (21 августа 2011 - 14:23 )

zing!,
а теперь вкратце, и на русском. Тезис пожалуйста.

Землянин, а попу тебе не подтереть? советую начать тренироваться читать длинные тексты уже сейчас, иначе есть риск вылететь из универа, что не так уж и плохо. А вообще странно, я думала, находить главную мысль в тексте учат еще в школе, неужто программа так сильно поменялась?

Bagirka,
что бы найти главную мысль, нужно сначала всё прочесть! /хватается за голову/

Землянин, Или уметь пользоваться мозгом поиском.

Сообщение изменено: DeaD_MaN (21 августа 2011 - 20:27 )

что бы найти главную мысль, нужно сначала всё прочесть! /хватается за голову/

мало прочесть, необходимо ещё понять, а для этого нужны знания и опыт в соответствующей области. В универе ты ещё не учился, вузовской терминологией не владеешь. Поэтому забей на этот пост

на убогих лекциях, куда почему-то некоторые приходили вместо того, чтобы играть дома.

в универе аура другая, приятнее порой, чем дома находится... ну ты то меня понимаешь )

Беспредел, а мне можно пару пакетов с гандоном,тетрадью и ручкой? Ато мне вечером к девушке, а я нищеброд и денег на презики нет..

Во вторник...

Сообщение изменено: CaBlaze (21 августа 2011 - 20:57 )

CaBlaze, От него бери резину, только если хочешь увеличить численность своей нации.

CaBlaze, От него бери резину, только если хочешь увеличить численность своей нации.

А где ещё бесплатно дадут?! И говорят у него шипованная...